Juhtumiuuring: rohukonn inimdominatsiooniga maastikel
Seejuures peavad uurijad võtmetähtsusega küsimuseks elupaikade vaheliste ühendusteede
arvu. Samas leiavad antud uuringus graafilise analüüsi meetodit kasutanud uurijad, et teemat
võiks edasi käsitleda geneetikauuringutega, mis aitaks tuvastada, kui kaugele sarnaste
geenidega konnad liikunud on.
Joonis 3. Modelleeritud tulemused rohekonnade elupaikade eelistuste kohta
Elupaikade vaheliste ühendusteede stsenaarium
Kokkuvõttes tuvastati, et vaadeldud 212 sigimistiiki moodustavad 83 nn koduterritooriumit -
st ühel territooriumil võis olla enam kui üks tiik. Kuutteist koduterritooriumit lahutas vähem
kui 3000-meetrine vahemaa, mis on rohukonnade aastane maksimaalne rändeulatus. 67
koduterritooriumit olid teistest täiesti isoleeritud - seda nendevahelise pika vahemaa ja
inimtekkeliste või looduslike barjääride tõttu. Samuti tuvastati, et viis enam kui kahest
koduterritooriumist moodustunud gruppi moodustavad omakorda kobarelupaigad. Enamus
annaabi.ee 
