tähti näevad-löök kuklapiirkonda, löök silmadesse, hõõrume silmi näeme ka valgust, need mis valguse suhtes tundlikud, saavad hõõrumisest mingi signaali ja annavad ikka närvisignaali ajju edasi ja näeme valgustäpikesi MUSTRITEOORIA- kuidas maitseid tajume, kui maitseme soola, siis selleks et üldse tunda soola maistet, erinevad tüüpi retseptorid tekitavad aktiivsuse soolatundlikes retseptorites, aga ka hapu-ja kibedamaitsele suunatud retseptorites, aktivatsioonimuster, kuidas siganaal ja millistest retseptoritest muster ajju edasi töötlemiseks jõuab erinevad mälestused- igal mälesstusel on ajus oma muster, ajus toimubgi siis kui närvirakud omavahel suhtevad, igal mälupildil on erinev närvirakkude aktiivsus ajus, mälupildid lähevad segamini-aktivaktsioonimuster sarnane kibeda maitselised asjad seoses mürkidega jne (evolutsioon) magus seotud süsivesikutega-siganaliseerib et organis saab vajalikku energiat
kui nelinurkne ajaaken, selle Fourier' pööre ja spekter, signaali madalate ja kõrgete sageduskomponentide diskreetimistäpsus sõltuvalt ajaakna spektrist. [vaata | 29. Analoogsignaali kvantimine. muuda] Kvantimine ühtlase ja ebaühtlase sammuga. Kvantimismüra, selle efektiivväärtus (RMS). Siganaal- müra suhte sõltuvus kasutatud bittide arvust. Kvantimismüra spekter ja selle hälvete tõenäosusjaotus. Ühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemik on sama sammuvahega, st. iga samm on eelmisega sarnane. Ebaühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemiku sammu vahe võib muutuda suure tugevusega ehk siis magnituudis, st. sammud on erinevad. Kvantimismüra on sama mis lugemi viga ja avaldub kujul
kõrgetemperatuurilises kontuuris. Madalatemperatuurilises kontuuris on pneumaatiliselt reguleeritav termostaat vastavalt koormusele. Madalal alla 30%-lisel koormusel juhitakse vesi enamjaolt jahutist mööda ja normaalsel koormusel hoitakse õhujahuti temperatuur madalam juhtides vett rohkem läbi jahuti. Seda tehakse selleks, et hoida ülelaadimisõhu temperatuur õige. Madalal koormusel õhk ei soojene turbiinis nii palju, kui suurel koormusel. Siganaal võetakse ressiiverist pressostaadiga. See juhib aga solenoidklappi, millest õhk kas läheb või mitte termostaadi servomootori kolvile. Kui pressostaat ei mõjuta solenoidklappi, siis on ta suletud asendis ja õhk termostaati ei pääse. Käivitamisel on rõhk ressiiveris madal (0,3bar), siis pressostaat liigutab solenoidklappi ja õhk antakse termostaati 6bar juures. 52 Merevee plaatjahuti: Firma Alfa Laval
annaabi.ee 
