uurimistöödeks eraldati hiigelsummad, avastused pidi aga minema firma valdusesse. Lõpuks selgus, et kuld oli elavhõbedasse sattunud siiski väljastpoolt. Näiteks piisas sellest, kui katse käigus keegi uurijaist puudutas oma kuldprilliraame, ja otsekohe suurenes kullasisaldus elavhõbedas tunduvalt. Samuti selgus, et kuigi lähteelavhõbedat tootis kuulus firma "Kahlbaum", ei olnud elavhõbe täiesti puhas, vaid sisaldas tühisel määral kulda. Siiski andis Berliini patendiamet "Siemensile" viis patenti kulla saamise kohta elavhõbedast elektrivoolu mõjul. Nende järgi tuleb läbi elavhõbeda juhtida kõrgepingelist elektrivoolu, et eralduks kuld. Imet alkeemia mõttes siin ei olnud, sest elavhõbedat on varem kasutatud maagist kulla eraldamiseks ja seepärast see sisaldaski kulda. Põhimõtteliselt on aga alkeemikute unistus elavhõbedast kulda saada 20. sajandil täiesti realiseeritav. Kui kiiritada üht
KONRAD ZUSE Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 4 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti Zürichi tehnikaülikoolile: Releedega rehkendus , Mehaaniline mälu 1950-1967: Z5 ... Z64 1967 aastaks oli ehitanud 251 arvutit, siis sattus rahalistesse raskustesse ja müüs firma SIEMENSile. JOHN VINCENT ATANSOFF 1939-1942: esimene elektronarvuti? MARK 1 (IBM'i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944) Howard Aiken, 750.000 komponenti, 5 tonni KRÜPTOMASINAD: Enigma 1930 (Portatiivne sifreerimismasin), toodetud 100 000 masinat Turing Bombe 1940 (Desifreerimise masin) Lorenzi masin 1940 (Murdmatu kood) Colossus 1943 (Esimene programmeeritav arvuti maailmas)- Kasutati Lorenzi masinal kodeeritud kirjade desifreerimiseks. KÜBERKAITSE TERMINID: