Suured muutused Eesti ühiskonnas 19.saj II poolel (1849-1914)
Hariduse ümberkorraldamine.
Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. aastal sai sunduslikuks
õppekeeleks vene keel. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste omavahelises
läbikäimises. See osa õpetajatest, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati. Nüri
pähetuupimine vene keeles vähendas huvi koolihariduse vastu.
Raudteede rajamine.
1870.aastal valmis esimesena Balti raudteed. Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii
Venemaa pealinna kui ka siekubermangudega, samuti Läti aladega. Avanesid soodsad
võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule.
Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine ning arenes sisekaubandus. Soodustas
raudteede olemasolu uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist.
Laevaehitus ja meresõit.
19.saj teine pool oli eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks laevaehituskeskuseks
kujunes suurte metsade naabruses asuv Häädemeeste rannik Pärnumaal. Laevu ehitati ka
annaabi.ee 
