Essee teemal "Quo vadis, Eesti kultuur"
tallaalused. Ei mõisteta, et see ongi meie kultuur, sealt olemegi me pärit. Ei
leidu just palju noori inimesi, kes tänapäeval läheks mõnele Rocca al Mare
vabaõhumuuseumi korraldatud ettevõtmisele, pigem ikka minnakse kuskile
Jaapani restorani sushit sööma või Ameerikast pärit bowlingut mängima. Meie
enda tavad ja rahvuslikud meened on justkui magedad. Kunagi käis elu maal nii
mis kole, aga nüüd surevad maakohad järjest välja. Maakoole, -poode ja
sidejaoskonde järjest suletakse, sest järjest rohkem inimesi suunduvad linna
elama. Maale jäävad vaid vanurid, kes ka ajapikku surevad ja nii mattuvadki
maakohad otsekui tuha alla.
Aga sellele kõigile aitavad ju kaasa meie poliitikud, meie omad iidolid ja
suurkujud, kes tahavad noortele meele järele olla, kas siis häälte ostmiseks või
niisama. Alati kui midagi korraldatakse, on sellel võõramaised mõjutused. Aga
nii surebki ju meie oma kultuur välja.
annaabi.ee 
