Eudaimonia - õnn
Kus me oleksime, kus me istuks, kus me
armastaks ja kas me ldse teeks seda, kui poleks ei kooli ega ka td. Mitte,
et ma kikides lastevanemates kahtleksin aga ei usu, et nemad oleks suutnud ja
viitsinud meid les kasvatada ja petada, kuniks tiskasvanuiks saame. Selle
eest peaksin riigile tnulik olema, et me pole seal, kus me olla ei tahaks,
niteks Aafrika krbe piirkonnas. Sealsed lapsed annaksid palju, kui mitte
kik, et kool oleks hommikust lunani. Sealsed tiskasvanud sidaksid kasvi
tunde, et juda tle, mille eest ka makstakse. Usun ja loodan, et nende nn
on suunatud perekonnale.
Perekonna olemasolu on nn ning on kahju, et paljud sellest aru pole saanud
vi halvimal juhul seda isegi tundnud. Esimesel tahaksin tuua niteks
puberteedist kiketeadjad ning teisel juhul lapsed, noored, kes on kaotanud oma
thtsaimad isikud elu vi saatuse lbi. Muidugi pole teisel juhul valikut, et
kas leppida sellega vi ei, kuid nagu eldakse, siis Jumal parandab haavad ja