Viini Riigiooper
Jauner ja Wilhelm Jahn.
II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast
säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi
Rahvaooperimajas.
Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see
Beethoveni teosega "Fidelio".
Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid
olnud.
Arhitektuur:
Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei
elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist.
Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud
ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid.
Paremale ja vasakule hoonest jäävad kaks vana purskkaevu, mis sümboliseerivad
vastandlikke maailmaid.
1876 aastal püstitati teatri peafassaadile Ernst Julius Hähneli lendavate hobuste kujud,
mis iseloomustavad luule harmooniat.
Repertuaar: