Optilised seadmed arvutis ja andmekandjad
3. BLUE-RAY
3.1 Ajalugu
HD TV-d hakkasid ilmuma poodidesse aastatel 1998, siis kui üldsuse poolt ei olnud
vastuvõetud mingisugust odavat viisi, kuidas salvestata või mängida HD pilti. Fakt oli see, et
ei oldud väljatöödatud ühtegi mängijat, mis oleks suutnud HD-d lugeda, väljaarvatud JVC
digitaalne VHS ja SONY HD kaamera. Sellegipoolest, oli teada, et laseri kasutamine, millel
on lühem lainepikkus, lubab optilist salvestust suurema mahuga. Shuij Nakamura leiutas
sinise laser dioodi, mis oli sensatsioon arvuti andmemahuga tegelevatele gruppidele. Kuna
patendi saamisega kaasnes pikk kohtuprotsess, viibis toote turule jõudmine.
3.2 Ehitus
3.2.1 BLUE-RAY plaat
Mõõtmetelt on BLUE-RAY plaat sama mis DVD plaat. Ühekihiline BLUE-RAY ketas
mahutab kuni 27 GB andmeid. Ühesõnaga, kas 2 tundi kõrgkvaliteetset videot või 13 tundi
tavalist videot. Kahekihilisel on mahutavus aga kuni 54 GB, millele saab salvestada 4 ja pool