William Bradford Shockley biograafia
Volinikud avastasid aga, et Julius Lilienfeld oli neist ette jõudnud ja
patenteerinud Shockley avastatud väljanähtusprintsiibi juba 1930. aastal. See
nurjas neljast patendist ühe, mis oli Bardeeni-Brattaini punktkontakti disain.
Samal ajal kinnitati aga ülejäänud kolm patenti ja elektrolüüsil põhinevad
transistorid kandsid Bardeeni, Gibney ja Brattaini nimesid, nemad olevat
olnud siis selle leiutajad. Shockley nime ei olnud aga üheski patendiavalduses
mainitud. See vihastas Shockleyt, kes arvas, et tema nimi peaks samuti
olema igal patendil, sest töö põhines ikkagi tema väljanähtuse ideel. Ta isegi
üritas saavutada seda, et patent kirjutataks välja ainult tema nimele, ning
andis ka Bardeenile ja Brattainile teada oma kavatsusest.
Samal ajal jätkas ta salaja oma tööd, et luua erinev transistor, mis põhineks
punktkontakti asemel ühendustel. Ta oletas, et sellist tüüpi disain on
arvatavasti kaubanduslikult elujõulisem.