M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
Boggs tuli oma hobuse seljas tormates, röökis ja kisendas nagu indiaanlane ja hõikas:
«Hoidke alt! Olen sõjaretkel! Kirstuhinnad tõusevad!» Ta oli purjus ja tuikus sadulas. Ise oli
enam kui viiekümne aastane, nägu oli väga punane. Igaüks karjus talle vastu, teda naerdi
ja nöögiti, ja tema nöökis vastu. Ta ütles, et näitab neile ja annab neile, nii et küll saab;
,aga et praegu pole tal aega, sest ta olevat linna tulnud, et tappa kolonel Sherburn, ja ta
põhimõtteks olevat: «Enne liha ja siis kartulid takkapihta.» Ta nägi mind, ratsutas lähemale
ja ütles: «Kust sa tuled, poiss? Oled valmis surema?» Siis ratsutas ta edasi. Mul oli hirm,
aga üks mees ütles:
«Ta ei mõtle midagi paha; nii ta lärmab alati, kui purjus on; ta on kõige
pehmeloomuliseni vana tola me maal -- ei tee kellelegi paha, ei purjuspäi ega kai-nelt.»
Boggs ratsutas kõige suurema poe ette linnas, kummardas pea aknakatuse alla ja karjus: