Dramaatika näitekirjandus, on üks kirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoste põhiomadused on : · dialoogivorm · olevikuline tegevus · tegevuse pingeline arenemine Draamateatri kompositsioon ehk ülesehitus. · sissejuhatus ( tutvustatakse tegelasi,olukorda ) · sõlmitlus ( esimene konflikt ) · kulminatsioon ( sündmused jõuavad haripunkti ) · lõpplahendus draamateose väline ülesehitus : näidend on jagatud vaatusteks,piltideks ja stseenideks. Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne Remark autori juhised lavastajale ja näitlejale. Näitekunst sai alguse kreekas viljakuse jumal dionysosele pühendatyd pidustustest. Inimesed maskeerisid end, lauldi ja tantsiti jumala auks . koor ja inimene asusuid omavahel dialoogi ja nii tekkiski algne näidend. Hiljem tuli n2itlejaid juurde. Dramaatika zanrid : · draama elulise sisuga( Kitzberg libahunt ) · komöödia lõbusa sisuga ( vilde pisuhänd ) · tr...
Franco Zeffirelli August Ever Eesti ooperilavastajad: Paul Mägi Aarne Mikk Eesti muusikateatri kunstnikud: Voldemar Haas Eldor Renter Eesti dirigent: Neeme Järvi Eri Klas Arvo Volmer Eesti ooperilauljad: Georg Ots Vello Jürna Marta Rungi Esimene ooper Jacopo Peri ,,Daphne" 1597/98 1637. rajati Veneetsias esimene ooperiteater RENESSANSS (14. SAJ. II POOL 17. SAJ. ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL) Ooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud. Heliloojad Claudio Monteverdi Jean-Baptiste Lully Alessandro Scarlatti Jean-Philippe Rameau Kunstnikud Peter Paul Rubens KLASSITSISM (18. SAJ. II POOL 19. SAJ. I VEERAND) Heliloojad Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Kirjanikud Voltaire ROMANTISM (19. SAJAND) Heliloojad Giuseppe Verdi
Referaat Keskaja teater ja maskeraad Kui vanaaja teater hakkas ''välja surema'', siis 6. sajandil pKr hakati keskajal teatrietendusi jälle näitlema. Enamike näidendite korraldajaks oli kirik, enamasti jõulude ja ülestõusmispühade teemalised. Kõige esimesed näidendid toimusid kirikus ja näitlejateks olid preester ja koor ning rändnäitlejad. Kui näitlejaid hakkas juurde tulema ja kirikusse enam ei mahtunud, tehti kiriku ees ning hiljem linnaväljakutel, kus hakkasid osalema ka linnakodanikud. Enamasti lavastati müsteeriume ja miraakleid, müsteeriumid olid tavaliselt tegevused piiblist ja mikraalides näideldi pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendati ka ilmalike müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevass...
ning aktiivne vastuseis inimese orjastamisele ja ahistamisele. 5. Renessansi silmapaistvamad tegelased · Dante · Leonardo da Vinci · Michelangelo · William Shakespeare · Francesco Petrarca 6. Uuemad kirjanduszanrid + autor ja teos. Soneti zanr W.Shakespeare / Petrarca ,,Laulude raamat" Essee Montaigne / ,,Essais" Novell Rajajaks peetakse G.Boccacciot. Tema peateoseks sai ,,Dekameron" Uusaegne romaan Cervantes, teos: ,,Don Quijote" 7. William Shakespare Elas aastatel 1564-1616. Ta oli euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik . Samuti oli ta ka luuletaja. Sündis Lõuna-Inglismaal. Abiellus varakult. Tal oli 7 õde-venda. Õppis kohalikus grammatikakoolis. Kirjutas kokku rohkem kui 36näidendit, 154sonetti,. Paistis kõige enam silma kolmes zanris: ajalookroonikad, komöödia ja tragöödia. Tema loomingu saab jagada kolme loomingujärku. Esimeses on valdavalt ajalookroonikad, komöödiad ja paar tragöödiat
Tõstamaa Keskkool 5 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Inimene ja armastus, inimene ja surm- selline on Maeterlincki 1890-ndate aastate probleemistik. Kirjaniku esimene näidend "Printsess Maleine" ilmus 1889. aastal. See äratas otsekohe prantsuse kriitikute tähelepanu ning nad ennustasid 27-aastasele algajale autorile isegi Shakespare´i kuulsust. "Printsess Maleine´is" käsitleb Maeterlinck elu põhiprobleeme. Teose peategelane allub tahtejõuetult salapärastele tundmatutele jõududele. Inimese ja vastutuse teema, mis esineb Shakespere´i teistes, asendub maeterlinckil millise tahes elusolendi kaitsetuse ja paratamatu hukkumise motiiviga. Isegi armastuse teema ei kõla Maeterlincki varasemates teostes kunagi optimistlikult. Armastus ja elu käivad tema näidendites kumbki oma teed ning surm võidab armastuse.
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
Maeterlinck arvas et inimese hinges peituvad mingid salapärased jõud, mis müstilisel viisil on seotud väliste sündmustega ning mis sageli sunnivad inimest käituma vastu omaenda tahtele. Inimene ja armastus, inimene ja surm- selline on Maeterlincki 1890-ndate aastate probleemistik. Kirjaniku esimene näidend "Printsess Maleine" ilmus 1889. aastal. See äratas otsekohe prantsuse kriitikute tähelepanu ning nad ennustasid 27-aastasele algajale autorile isegi Shakespare´i kuulsust. "Printsess Maleine´is" käsitleb Maeterlinck elu põhiprobleeme. Teose peategelane allub tahtejõuetult salapärastele tundmatutele jõududele. Inimese ja vastutuse teema, mis esineb Shakespere´i teistes, asendub maeterlinckil millise tahes elusolendi kaitsetuse ja paratamatu hukkumise motiiviga. Isegi armastuse teema ei kõla Maeterlincki varasemates teostes kunagi optimistlikult. Armastus ja elu käivad tema näidendites kumbki oma teed ning surm võidab armastuse.
annaabi.ee 
