Põlevkivi
Sissejuhatus
Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul,
~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete
ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja
zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Põlevkivi võib olla
süngeneetiliselt seotud karbonaatsete või terrigeensete settekompleksidega,
moodustades kihilaadseid kehasid.
Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta .
Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga,
Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel
levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja
kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas,
Austraalias ja Saksamaal
annaabi.ee 
