kristalliseerumise või temperatuuri ja rõhu suurenemise e. ümberkristalliseerumise käigus nii tahketest ainetest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, jagunedes tard- e. magma- (tekivad süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud magma kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena; purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanidest välja voolanud laavast), moonde- (tekivad kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tõttu) ja settekivimiteks (tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisel ja kivistumisel). Maakideks nimetatakse majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Kuigi Maa on mineraalne planeet, on paljud maavarad taastumatud. Seni on võetud kasutusele asendusaineid või täiustatud elementide mineraalainest kättesaamise tehnoloogiat, kuid ka keskkond saastub. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad
kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi). Samuti on setteks mereveest sadestunud soolad ning taimejäänustest tekkiv turvas. Setteid kantakse eemale voolava vee, tuule ja liustike abil. Need kuhjuvad orgudesse kihiti, tihenevad aja jooksul raskuse all ja muutuvad niimoodi settekivimiteks. Liivast tekib liivakivi, lubjast lubjakivi(paekivi, peenestatud lubjakivist on tehtud kriit, ka fossiilid on lubjakivist.), savist ja mudast tekib savikilt, lisaks turvas, Eestis on väga oluline põlevkivi, mis on ka sisuliselt settekivim. Settekivimid on kergemad, pehmemad ja pudedamad, kui tardkivimid ning kristallilist ehitust pole.
Jagunevad : sõmerd ja(pimsskivid, vulkaanilised liivad) tsementeerunud (vulkaanilised tufid , trassid ) 2.4.2 Settekivimid Mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete jooksul moodustunud poorsus. Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi ANHÜDRIIT kristalne struktuur, suhteliselt pehme, tihedus 2000-2900 kg/m3, survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 % Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid , KIPSIKIVI kihiline, väikseteraline, Mohs'i pinnakõvadus 1,5-2 , tihedus 2200-2400 , välitingimustes mittepüsiv Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiiv elemendid, suur valtkond- tooraine ehituskipsi ja portlandtsemendi valmistamisel natuke
maavärinad, maakoor pakseneb, kurdmäestik, kivimite moondumine Himaalaja mäestik. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Koosneb peamiselt ränirikkastest kivimitest. Algselt on maakoor, siis litosfäär, siis astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi. Moondekivimi juurde graniit ja marmor, tardkivimite juurde vulkaaniline klaas. Mandriline maakoor: paksem, u kuni 35km keskmiselt, vanem, on peamiselt kihtvulkaanid, suurem osa on inimesed uuritud kui ookeani maakoort pole nii palju uuruitud. Ookeaniline maakoor: õhemik kuni 15km,
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid: tard- e. magma-, moonde- ja settekivimiteks. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu väljavoolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade
Tardkivimid on näiteks graniit, basalt, peridotiit (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) SETTEKIVIMID Kui kivimid on murenenud ja lahti murtud, purunevad nad väiksemateks kivimi- ja mineraaltükkideks. See materjal mida kutsutakse setteks, võib kanduda uude asukohta, sageli mere- või jõepõhja. Setted ladestuvad kihtideks, mis hakkavad üha enam mattuma ja tihenema. Aja jooksul osakesed tsementeeruvad, moodustades uusi kivimeid, mida nimetatakse settekivimiteks. Tihiti on suurtes paljandites võimalik palja silmaga näha mitmesuguseid setendite kihte. Settekivimid on näiteks liivakivi, ränikivi ja lubjakivi. (Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metamorfiidid on saanud oma nime kreekakeelsetest sõnadest meta ja morphe, mis tähendab kuju muutust. Nad on kuumuse ja/või rõhu mõjul muutunud tard- või settekivimid. Sellised tingimused võivad olla mäetekkeprotsesside ajal. Mattunud kivimid on
< 3) Milline seos on murenemisel mullatekkega ? Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks valik tolm ja niiskus. 4) Euraasia kaart PILET 3 1) Kirjeldage kivimiringet Kivimiringe on ainete liikumine litosfääris ja Maa sügavamate kihtide vahel. Kivimiringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist, nt kulutustel, murenemisel ja settimisel muutuvad moondekivimid settekivimiteks ja settekivimid muutuvad moondekivimiteks soojuse ja rõhu muutumise tõttu. 2) Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist ? Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, kuna päikese käes kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, ning öösel jahedaga tõmbuvad kokku. 3) Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevaid allsfääre? Atmosfääris eristatakse erinevaid allsfääre õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel
tingimustega tasakaalus olevad mineraalid ja kivimid. Mateeria pidev ringkäik ja ümberpaigutumine ilmneb maapinnal kõikjal, kusjuures pidevale purustamisele alluvad ka varasemad settekivimid. Peenestatud materjal (kruus, liiv, savi) kantakse tuule või voolava vee poolt nõgudesse või veekogudesse, kus ta settib kihtidena. Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, kobedus, mistõttu nendest räägitakse ka kui settepinnastest. Setete kõvastumine, tsementeerumine, üleminek settekivimiteks on pidev ja väga pikaajaline protsess. Settekivimitele olulisemaks iseloomulikuks tunnuseks on kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Teiseks sisaldavad settekivimid mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid fossiile. Fossiilide alusel rakendatakse geoloogilist ajaarvestust. Settekivimite klassifikatsioon ja kirjeldus. Settekivimite klassifitseerimisel võib lähtuda kas tekketingimustest või mineraloogilisest koostisest.
Mariner 9 piltidel olid kraatrid, vulkaanid, ja vanad jõesängid, kuid uute kosmosesondide fotodel on lisaks paljudes kohtades näha kihistusi kivimites. Neid on eri kohtades, näiteks hiigelkanjonite seintes ja lõuna poole jääval vanal maastikul paikneva kraatri servas. Sageli ulatus kihtide arv lausa mitmesajani. Need on tõendus selle kohta, et minevikus võis vesi olla Marsil olulise tähtusega. Maal nimetavad geoloogid merevee toimel tekkinud kivimikihtide toimel tekkinud kivimikihte settekivimiteks. 2010. aastal tegi Mars Reconnaissance Orbiter väga suure teravusastmega pildi Gale'i kraatrist (lisa3). Fotol on kihistumine palju selgemini nähtav kui ühelgi varasemal fotol. Kõige alumine kiht on savi, mille moodustumiseks on vaja voolavat vett. Veidi kõrgemal kraatriseinas on saviga segunenud sulfaatide kiht. Sulfaadid moodustuvad niisketes tingimustes ja settivad, kui vesi aurustub. Kõige peal on terve rida kihte, mille puhul ei
sellise kasvukoha, milleskohalikud tegurid kliima muutused korvavad 2. Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe – see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemist; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumist tuule ja veega veekogudesse, kus c) Murenemissaadused settivad, tihenevad ja kivistuvad settekivimiteks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes satuvad settekivimid, mis on moodustunud Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimitest, maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal. Moondekivimid aga satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud
annaabi.ee 
