Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 6. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 7. Mis on kivim?
Mõisted: litosfäär Maa tahke kest, mis koosneb maakorest ja vahevööst. mineraalid looduslik tahke keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis. kivimid kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores. settekivimid kivim , mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel. tardkivim magma või laama tardumisel tekkinud kivim moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim kivimiringe - on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. maak - on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. astenosfäär - Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa. Välistuum on Maa tuuma välimine osa. Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maa siseehitus:
toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina.
Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimiks saab sete alles kivistudes.
kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%). Fossiil ehk kivistis on mistahes elusvormi vi selle elutegevuse mineraliseerunud jljend. Ilm on pidevalt muutuv atmosfri seisund.
Kivimid 1. Millest koosnevad kivimid? Suurem osa kivimitest koosneb mitmesuguse suuruse ja koostisega mineraalidest (kristallidest). Mõned kivimid koosnevad setteosakestest, mis on tihenenud ja tsementeerunud. 2. Millisesse kolme suurde rühma on jaotatud kivimid tekke alusel? Tard-, moonde- ja settekivimid. 3. Iseloomusta tard-, sette- ja moondekivimeid järgmise skeemi alusel: Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid Murendi ja veest Magma tardumisel Kivimite varasemate kristalliseerunud uute maa sees või laava mineraalide mineraalide
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega. Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebesumine. Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift.
laama põrkuvad ja maapind selle koha pealt on üles kurrutatud. Kivimite teke- tardkivimid: tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustava tulivedela magma kristalliseerumisel (graniit-süvakivim, bastalt- purskekivim). Settekivimid: tekivad veekogudes kui ka maismaale kuhjunud setetest. Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad.
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor Fossiilid
MANDRILINE MAAKOOR OOKEANILINE MAAKOOR Koosneb sette,tard,moondkivimist) Basaltse magma tardunumisel tekkinud kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km) LITOSFÄÄR- Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga(50-300km) ÜLEMINE VAHEVÖÖ-(10-200km sügavusel) kuum,tihe kivimmass ALUMINE VAHEVÖÖ-(900-2900km sügavusel) tahke,koosneb ränist MAA TUUM-metalliline koostis(nikkel,raud),sisetuum(5200km) tahke,välistuum vedel.(2900-5100)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Artikkel Tiigid ja allikad Koostaja: Tartu 2014 Sisukord Tiik.......................................................................................................................... 3 Allikas..................................................................................................................... 3 Tiikide hooldus........................................................................................................ 3 Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine....................................................4 Tiigi rajamine.......................................................................................................... 4 Kaevetööd.............................................................................................................. 4 Väljakaevatud pinnase ä...
LITOSFÄÄRI LAAM- EHK PLAATTEKTOONIKA Maavärinad ja vulkaanid tükeldavad litosfääri laamadeks MAA sisemus 3 geosfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks 1. MAAKOOR jaotub koostise, ehituse ja arenguloo järgi 2: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline a) Ookeaniline maakoor – 3-15 km paksune, moodustab maailmamere põhja. Kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta b) Mandriline maakoor – koosneb erinevatest tarde-, sette- ja moondekivimitest, paksus 20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud, väävli, hapniku ja räniga. Jagatakse välistuumaks ja sisetuumaks Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga nimetatakse litosfääriks
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad?
Põhjavesi Mõisted: Põhjavesi Maakoore ülemises osas osas kivimite vahel olev vesi. Mineraalvesi Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline. Termaalvesi Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. (keiser, allikas) Poorsus Kivimite bõi sette omadus hoida vett. Põhjaveetase Järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle...
Muld- maapinna pealmine kobekiht. Looded- taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille phjustab teise taevakeha gravitatsiooniline klgetmme. Krgusvndilisus- ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevndite muutumine mdeges. Maavara- maapues peituv vara, mida inimene saab majandustegevuses kasutada. Maavarad jagunevad: mineraalsed varad (maagid kivimid), energia varad, nafta, plevkivi. Phjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidava sette- vi kivimikihil. Ressurss on element, mida on vaja lesande titmiseks. Ressurss vib olla inimene, varustus, tkoht, raha vi mis tahes muu asi, mida on vaja projekti titmiseks.
1 Tiigi ja märgala rajamine 2 S I S U KO R D MIKS LUUA OMA TALU MAALE TIIK VÕI MÄRGALA? 3 MIS ON OLULINE? 3 ASUKOHA VALIK 4 Madal asukoht 4 Aluspinnase veepidavus 4 Vesi tiigi täitmiseks 4 Muud tingimused 4 TIIGI KUJUNDAMINE 4 Suurus 4 Kaldajoon 5 Kaldad 5 Veesügavus 5 Saared 5 TIIGI RAJAMINE 6 Veetoide 6 Kaevetööd ...
Ökoloogia 2. Kt KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul Sadestamine intertsjõudude mõjul Filtrimine Märgpuhastus Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon a...
Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB! Litifikatsioon), moodustades settekivimeid. Sügaval Maa
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ...
Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle t...
Vahemere rannik Pilt 1. Dalmaatsiarannik Aadria mere idarannik. Seal asub dalmaatsiarannik- paralleelselt rannikuga kulgevad piklikud saared. Rannik on liigestatud, saartevahelised lahed on sügavad. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Murdlainetus on vaid kõige välimiste saarteni, saarte vahel ei esine murdlainetust. Tegemist on kulutusrannikuga. Pil t 2. Laguunrannik Aadria mere põhjarannik. Seal asub laguun- looduslik veekogu, mis on osaliselt või täielikult maasäärega põhiveekogust eraldatud. Laguun asub mandrilaval ja seega on ta madal. Laguunis murdlainetust ei esine. Selline rannikutüüp on tekkinud, sest meri kuhjab setteid, tekitades maasääre. ...
Joogivee puhastamine Referaat Koostaja: Peep Post 2008 Joogivee puhastus tehnoloogiad Vajalikud tööd enne veepuhastusjaama projekteerimist: 1) laboratoorne töö: -põhjavee hüdrokeemiline uurimine veeproovide võtmisega kõigist tarbepuurkaevudest, andmebaasi loomine (arvuti);-torustikes toimuva joogivee kvaliteedi muutuste põhjalik uurimine, hetkeolukorra jäädvustamine;-kogutud ja töödeldud tulemuste süstematiseerimine. 2)kui otsustatakse ehitada veetöötlusjaam on vajalik korraldada veepuhastusjaama veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine. Seejuures on vaja maavaldajatelt saada nõusolek. 3)korraldada valitud maa-alade ning trasside topogeodeetilised ning insener- geoloogilised uurimised. 4)leida või luua organisatsioon, mis suudaks pakkuda linnale kõige sobilikum lahendus vee töötluse tehnoloogia, seadme...
tugevam on betoon. Antud katsetulemuse põhjal ei ole võimalik hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna mõned näitajad on määramata. Arvutatud muljumiskindluse näitaja järgi leitakse killustiku märk LISA tabelist 1, mille järgi tuli antud katse killustiku tugevusmärgiks 800. LISA Tabel 1 Killustiku märk Muljumiskindlus, Dp, [%] Sette- ja moondekivimis 1200 Kuni 11 1000 Üle 11-13 800 Üle 13-15 600 Üle 15-19 400 Üle 19-24 300 Üle 24-28
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks.
Kontrolltöö keemias PAEKIVI 8.klass Täida lüngad. 1. Paekivi ehk ..................... on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. 2. Tuntumad Eesti paekivid on ............................... ja ................................. 3. .............................. on tekkinud miljonite aastate käigus merikarpide ja mereloomade skelettide .......................... tulemusena ookeanipõhjas. 4. Pae peamiseks koostisosaks on ................................. , mille keemiline tähis on .............................. See on tekkinud luudest ja merekarpidest pärit ............................. kombineeritult .................................... vees . 5. Paekivi on suuremalt jaolt .......................... värvi, kuid leidub ka ..................... ja ........................ värvi...
Metèora Metèora on kummalised kaljusambad, mis asuvad väikelinna Kalabàka põhjaküljel, Tessaalias pindhos Òros`e mägede idaosas asuvas orus. Linn asub Ateenast 274 km loodes ehk 161 km Thessalonki`st edelas peatee ääres. Need oleksid nagu kivistunud hiiglastest valvurid. Pärimuse järgi olid need mäeahelikud omavahel ühendatud vähemalt paartuhat aastat enne Kristust kuni tugeva maavärina tagajärjel mäeahelik lõhenes ja seal asunud järve vesi voolas välja. Nii moodustusid need kõrguvad kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks neid järvevesi tõepoolest sajandeid lihvinud ja töödelnud. Kaljude tipud ulatuvad oru põhjast umbes 305 m kõrgusele, kõrgeim neist on 549 m. Sammaste küljed võivad olla järsud, vahel isegi vertikaalsed, siledad või isegi mõhnalised. Kitsad ümarad eendid ning vertikaalsed uurded ja praod annavad tunnistust nende võimsate paljandite tekkeloost. Kaljud on horisontaalsed l...
Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik. Ta moodustab siin paksude kihtidena aluspinna. paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda. Paekivi pole nii kõva kui kvarts, teda saab noaga purustada. ta ei lahustu vees, kuid lahustub äädikas, mille mõjul temas süsihappegaas eraldub. Paekivi on mitut liiki, neist on tähtsamad harilik paas (lubjakivi), kriit ja marmor. Harilik paas koosneb väikestest tihedalt kokkuliitunud terakestest. Ta on suuremalt jaolt halli värvi, kuid leidub ka kollakaid ja valgeid paekive. Paekivis võib juba palja silmaga karbikodasid kivististe näol tähele panna: need on endiste mereloomade jäänused, mis ühes muude ainetega merepõhja on langenud. Nii on neis paikades, kus praegu paas päevavalgele ilmub, maakera teatud ajaloojärgul olnud meri. Meie maal on paas tähtis ehitusmaterjalina. Niisama tähtis on paas ehk lubjakivi sideainena ehituste juures: te...
1. Millest koosneb Maa? (3) Maakoorest (litosfäär), vahevööst (süvavahevöö, astenosfäär) ja tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivi...
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5 Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4 Cu ...
Merepõhja maavarad Mererannikust kuni maailmamere suurte sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju mitmesuguseid maavarasid, nagu näiteks ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning ravimuda ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri m...
DIATOMEE ANALÜÜS PALEOGEOGRAAFILISTES UURINGUTES Referaat Tallinn 2014 Sisukord 1.Diatomeed..................................................................................................................3 1.1Üldiseloomustus ja evolutsioon............................................................................3 1.2Ehitus....................................................................................................................3 1.3Paljunemine..........................................................................................................4 1.4Levik......................................................................................................................5 1.5Diatomeede tähtsus ökosüsteemis.......................................................................5 2Diatomeed paleogeograafilistes uuringutes........................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ...................................
mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas).
Millised tegurid soodustavad maalihete looduslikku tekkimist? Kivimkihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate stete (savi) lamamine monoliitsete kivimkihtide all ja vett mitteläbilaskvate setet (savi) lamamine vett läbilaskvate setete (liiv) all. Näitaja Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni 20km Vanus Kuni 4 Kuni 180 miljard miljo Tihedus 2,7 3,0 Kivimkihi Setteki, Setteki, d graniit, basalt basalt Sfäär Alaja. Ualtus Kivim Olek Maakoo Mander 80km Sette, basalt, r graniit Vahevöö astenosfäär 50- Ferrum mg Plastiline 400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum ...
0 5 3 10,0 4,1 57,0 4.PA 41,5 50 2,534 61,06 2,098 50,55 14 2,6 1,3 46,97 Tööstus 0 5 0 5.Klaaskiu d 441,6 13,15 51,0 Sette- 10,0 3,0 30 50 13,249 438,6 2 2,9 1,6 276,02 komposiit. 3 8 0 kaevud II 6.Klaaskiu d 51,0 10,0 3,0 30 50 1,633 54,43 1,144 38,13 2 10 1,6 34,02
Koosneb tard-, settekivimitest moonde- ja settekivimitest c. Vanus Vanem- enamasti Noorem- Enamasti üle 1,5 mld a alla 200 mln 3. Kivimiringe & kivimite liigid TARDKIVIM MOONDEKIVIM SETTEKIVIM Kuidas Magma Sette-, tard-, ja Veekogudesse ja tekib? kristalliseerumi- moondekivimite maismaale kuhjunud ne ümberkristalliseeru- murenemis-, misel keemilise settimise või organismide elutegevuse setetest
Geosünteedid - konspekt Kasutatakse, et saaks 1)kasutusele võtta kehvemate füüsikalis-mehaaniliste omadustega pinnaseid, 2)rajada kauakestvaid ja püsivaid insenerrajatisi nõrgematele aluspinnastele, 3)tagada nõlvade erosiooni- ja varisemiskindlus, 4)prügilates reovesi ei pääseks aluspinnasesse ja sealt põhjavette, 5)hooned ei hakkaks vajuma. Esimene teadaolev 3000 e.Kr. Thaemsi jõe kallastel (langetatud puud). 1500 e.Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse...
Mõisted:Laam-litosfääri plokk,mis triivib astenosfääri.Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või ...
Veemajandus Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks. Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peaksite järgima soovituslikke nõudeid: salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast; kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani; kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates sa...
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare ra...
Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll M...
organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi,muld, õhk) LITOSFÄÄR Maasisesed geoloogilised protsessid(maavärin ja vulkanism), tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. 1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim- mineraalide tugevalt koku tsementeerunud kogum Tardkivim- tekivad Maa süvakoore ja vahevöökivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid- tarduvad maakoores Purskkivimid- vulkaanide väljavoolavast laavast Settekivimid- maapinna murenenud kivimitest( liiv, kruus, savi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
