Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal
Nii tekivad kiiresti ja suhteliselt madalal temperatuuril (150-
o
200 C) uued mineraalikooslused happelistes purskekivimites, tuffides, savi- ja
karbonaatkivimeis. Aluselistes ja ultraaluselistes süvakivimites ning puhastes
ränisetendeis, on uute mineraalide moondeline teke aeglane protsess. Enamik
moondekivimeid tekib sügavuses 10-30 km. Maapinnal võib moone toimuda ainult
vulkaaniliste laavavoolude kontaktil setenitega. (1)
Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette-
ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerumisel ja struktuuride-tekstuuride
muutumisel moondekivimid . (1)
6.2. Moondekivimite struktuurid ja tekstuurid
Moondekivimites jälgitavaid struktuure võib jagada kolme rühma: mineraalide
ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja
säilunud (reliktsed) struktuurid. (1)