operatsioonisüsteemi), kasutades selleks ohjekeelt, mis leidub korraldusreas, või graafilist kasutajaliidest (arvuti graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis võimaldab inimesel suhelda arvutiga sümbolite, muude visuaalsete elementide (näiteks ikoonide) ja hiire ning ka klaviatuuri abil). Igaüks meist tänapäeval puutub kokku operatsioonisüsteemiga, arvestades tehnika suurt laialdast kasutust. Näiteks seda leidub serverarvutites, mobiiltelefonis, DVD mängijas, pesumasinas ja isegi mikrolaineahjus. Enim tuntumad operatsioonisüsteemid personaalarvutites on Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux. 1969. aastal Bell Laboratories oli üks esimesi firmasid, mis töötas välja operatsioonisüsteemi. Opsüsteemi nimeks sai Unix. Selle programmid olid alguses vabalt levitatavad, ning seetõttu levis see peagi mitmetesse asutustesse ja firmadesse, kes arendasid välja selle põhjal oma süsteemid
EEPROM (Electrically Erasable PROM) - mitmekordselt ümberprogrammeeritav püsimälukiip, mille eelnev kustutamine toimub elektrilise signaali abil ja seda tüüpi püsimälu kasutatakse tänapäevastes arvutites ja riistvaraseadmetes, et võimaldada riistvaraseadmete programmikoodi uuendada paranduste ja uue funktsionaalsuse lisamiseks. Mälude veakontroll on kasutusel kriitilistes kontrollerites või serverarvutites. Veakontroll võib olla realiseeritud kas paarsuskontrolliga, kus teatud arvu bittide kohta arvutatakse kontrollsumma ning andmete mälust lugemisel kontrollitakse, kas summa on sama. Sellise lahenduse korral on võimalik avastada 1-bitiseid mäluvigu. Teine mälukiipides tuntud veakontrollimeetod on ECC (Error detection and correction). Selle kontrollimeetodi puhul on iga mälumoodulil eraldi kontrollbitt ja selle kontrollimehhanism ka mälukontrollerile sisse ehitatud
annaabi.ee 
