Eestlaste muistne vabadusvõistlus
Vana-Liivimaa poliitiline korraldus.
1. Harju-Viru omandamisega oli Liiva ordu saanud Vana-Liivimaa kergelt kõige
suuremaks maavaldajaks, mistõttu Eesti keskaega on vahel ka orduajaks nimetatud.
2. Tallinna piiskop, kes oli Harju-Viru kiriklik valitseja, kuid kellel ilmalikku võimu
polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja
kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge
3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni.
Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks
tugipunktideks Viljandi linnus ja Tallinna “Ülalinn” Toompea
4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu
körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja.
Maarahvas keskajal.
1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli
annaabi.ee 
