M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
Poisid heitsid pikali põrandale, surudes silma vastu oksaauku põrandalauas, ja jäid hirmus
ning
ärevuses ootama.
«Nad peatusid ... ei, tulevad. Seal nad on. Ära sosista enam ühtegi sõna, Huck. Issand, kui ma
ometi väljas oleksin!»
Kaks meest astusid majja. Kumbki poiss ütles enesele;
153
«Vana kurttumm hispaanlane, kes hiljuti paar korda linnas käis. Teist pole kunagi varem
näinud.»
«Teine» oli kaltsudes räpane mees kaunis ebameeldiva näoga. Hispaanlasel oli seljas serape1;
tal
olid valged kohevad vurrud, sombrero alt ulatus välja pikk valge põskhabe ja ta kandis
rohelisi
prille. Kui nad sisse tulid, kõneles «teine» tasase häälega; nad istusid maha, näoga ukse poole,
toetudes vastu seina, ja kõneleja jätka% juttu. Tema käitumine muutus vabamaks ja_sõnad
selgemaks, kui ta edasi kõneles.
«Ei,» ütles ta, «olen selle üle järele mõelnud ja see ei meeldi mulle. See on ohtlik.»
«Ohtlik!» urises «kurttumm» hispaanlane poiste suureks üllatuseks