Ateismist Eestis
Võib märgata ka võitlust riigi ja
kiriku lahutamiseks ning usuõpetuse vastu. Erandiks on siin “Humanitase”
seisukohad.
Ateistliku selgitustöö tulemuste hindamine iseseisvusaja lõpuks on aga raske ning
erinevaid seisukohti on palju. Igal juhul on enamvähem selge, et ajakirjandus oli
30ndate teisel poolel üpriski kirikukriitiline ning võib rääkida
sekulariseerumisprotsessi intensiivistumisest rahva seas, igal juhul pole põhjust
rääkida suurest seotususest kirikuga enne 1940. aasta riigipööret.
Nõukogude aeg
Eesti liitmisega Nõukogude Liidu riikide ritta muutus kohalik olukord kardinaalselt
ka ateismi vallas. Kui seni oli ateism - vähemalt ida poolt kultiveeritu - pidanud
rohkem või vähem püsima põranda all, siis nüüd saadi tegevuseks vabad käed.
Nagu ka Eesti Töörahva Kommuuni poliitika puhul, olid nüüdki uue võimu
esimesed hoobid suunatud kiriku vastu. Üleüldist olukorda võib kirjeldada kui
annaabi.ee 
