· temaatiliste rollide teooria (kuidas lauses olevatele argumentidele antakse temaatiline või semantiline roll? kui aktiivist moodustatakse passiiv, siis kuidas antakse semantilisi rolle) · käändeteooria (kääne ei pruugi viidata morfoloogilisele käändele, kuigi inglise k käändeid pole; räägitakse abstraktsest käändest: subjektipositsioonis on nominatiiv ja objektis akusatiiv) · sidumisteooria (seotud pronoomenite ja refleksiivpronoomenite ning viitavate väljenditega) · seostusteooria (kuidas on võimalik üht elementi teatud kohast nihutada? kuidas siire toimub? Ehitatakse süntaksipuu). On piirangud, mis viitavad suhetele struktuuri: c-command ehk sõltumine, m-command ehk maksimaalne projektsioon (nt nimisõna ainsus määrab ära kogu nimisõnafraasi arvu) ja government ehk rektsioon. Minimalism. Selle mõte oli keeruliseks muutunud teooriaid lihtsustada. 8. Moodustajastruktuur. Kuidas moodustajaid kindlaks teha? Vahetute moodustajate analüüs
oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt leida ese rätiku alt). Aistingute omavaheline seostumine (kuuleb ema häält- näeb, tunneb ema lõhna- peab keerama). Objektipüsivus- 9 elukuul. Hakkab tekkima põhjus-tagajärg-seos 4-5 elukuu. Kaheksandal kuul oskab kooskõlastada erinevaid toiminguid, et jõuda eesmärgini. 12 elukuul hakkab tähelepanu keskenduma toimingutelt eesmärgini. Seostusteooria Lorenz, K. (1935) ideed olid vajalikud selleks, et tekikisid edasised mõtted - tõstatas seotussuhte teema. Harlow, H. (1958) kummutas ümber seisukoha, et füsioloogiliste vajaduste rahuldamine põhjustab kiindumussuhte. Lisaks tuli sisse füüsilise kontakti teema ema ja lapse vahel ning lisaks see, et laps vajas õrnust ja armastust. Väitis, et kuigi isa ei taga lapse füsioloogilisi vajadusi (imetamine), tekib ka isa ja lapse vahel kiindumussuhe. Bowlby, J
annaabi.ee 
