pinge jagamisel pindade vahekaugusega: E = U / d. Üks volt meetri kohta (1 V/m) on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra: 1 V/m = 1 N/C. Kuju 1 V/m kasutatakse rohkem. Üks elektronvolt (1 eV) on töö, mida teeb elektriväli ühe elementaarlaenguga osakese (elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui nende punktide vaheline pinge on üks volt: 1 eV = 1 e . 1 V. Elektriline seosekonstant mikro- ja makromaailma vahel: 1,6 . 10 -19 C / e ehk J / eV . Magnetvälja tekitab elektrivool (laengukandjate liikumisega kaasnev elektrivälja muutumine). Magnetvälja tekitavad aga ka aineosakesed, millel on olemas spinn. See on osakeste omamagnetväli. Püsimagnet on magnetiliselt aktiivne keha. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust (N ja S). Kahe püsimagneti eri-
pinge jagamisel pindade vahekaugusega: E = U / d. Üks volt meetri kohta (1 V/m) on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra: 1 V/m = 1 N/C. Kuju 1 V/m kasutatakse rohkem. Üks elektronvolt (1 eV) on töö, mida teeb elektriväli ühe elementaarlaenguga osakese (elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui nende punktide vaheline pinge on üks volt: 1 eV = 1 e . 1 V. Elektriline seosekonstant mikro- ja makromaailma vahel: 1,6 . 10 -19 C / e ehk J / eV . Magnetvälja tekitab elektrivool (laengukandjate liikumisega kaasnev elektrivälja muutumine). Magnetvälja tekitavad aga ka aineosakesed, millel on olemas spinn. See on osakeste omamagnetväli. Püsimagnet on magnetiliselt aktiivne keha. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust (N ja S). Kahe püsimagneti eri-
pinge jagamisel pindade vahekaugusega: E = U / d. Üks volt meetri kohta (1 V/m) on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra: 1 V/m = 1 N/C. Kuju 1 V/m kasutatakse rohkem. Üks elektronvolt (1 eV) on töö, mida teeb elektriväli ühe elementaarlaenguga osakese (elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui nende punktide vaheline pinge on üks volt: 1 eV = 1 e . 1 V. Energeetiline seosekonstant mikro- ja makromaailma vahel: 1,6 . 10 -19 C / e ehk J / eV . Magnetvälja tekitab elektrivool (laengukandjate liikumisega kaasnev elektrivälja muutumine). Magnetvälja tekitavad aga ka aineosakesed, millel on olemas spinn. See on osakeste omamagnetväli. Püsimagnet on magnetiliselt aktiivne keha. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust (N ja S). Kahe püsimagneti eri-
annaabi.ee 
