M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Viimaks kiheles mul
üheteistkümnest mitmesugusest kohast. Arvasin, et ma ei suuda seda enam silmapilkugi
kannatada, aga ma litsusin hambad kokku ja katsusin veel vastu panna. Just siis hakkas Jim
sügavasti hingama; selle järel hakkas ta norskama, ja siis oli mul kohe jälle parem.
Tom andis mulle märku -- tegi suuga pisut häält -- ja me roomasime neljakäpakil minema.
Kui olime kümne jala kaugusel, sosistas Tom mulle kõrva, et me seoksime Jimi naljaviluks
puu külge; aga ma ütlesin ei. Ta oleks võinud ärgata ja kära teha, ning siis oleks leitud, et
mind pole kodus. Siis Tom ütles, et tal pole küllalt küünlaid kaasas, ja tahtis lipsata kööki
neid tooma. Ma ei tahtnud; ütlesin, et Jim ehk ärkab ja tuleb vaatama. Aga Tom tahtis riskida.
Me hiilisime siis .kööki ja võtsime kolm küünalt. Tom pani tasuks viis tsenti lauale. Siis