Arvutan saadud baaspunktide väärtused cm-sse vastavalt mõõtkavale 1:50 kasutades ristkorrutist: PP-3: X= , Y= SM-6:X=, Y= Joonestan baaspunktid joonisele, võttes joonestamisel arvesse, et X ja Y väärtust cm-s mõõdetakse kõige alumisest vasakpoolsest ristikesest. Samas tuleb meeles pidada, et x-i loetakse vertikaalteljelt, y-t horisontaalteljelt. Tõmban abijoone PP-3 ja SM-6 vahele. Seejärel arvutan kõigi eelmises praktikumis mõõdetud punktide (1-15) väärtused meetrites sentimeetritesse vastavalt oma mõõtkavale 1:50. Näiteks punkti 2 kaugus 2,514 m, ristkorrutisega saan Seejärel paigutan malli keskpunkti punkti SM-6 ning suunan malli PP-3 suunas. Saadud suunalt loen kraade päripäeva. Kui kraad on ära märgitud, loen punkti kauguse sentimeetrites SM-6-st. Märgin punktiga, hiljem ühendan punktid omavahel.
Seega saab kõrguste graafiku all olev kauguste kasti pikkus olema 18,4 cm. Ristkülikusse, punktidevahelised kaugused, saan väärtused vastavalt antud ülesande tabeli viimasest lahtrist (vt. tabel 2). Kasti märgitud punktidevaheline kaugus sõltub otseselt sellest, kui suur on punktidevahelise kauguse väärtus mida pikem on kahe punkti vaheline kaugus, seda suurem on ka ruum ristkülikus. Selleks, et andmeid punktidevahelise kauguse ristkülikusse kanda, pean need esmalt sentimeetritesse saama, kasutades selleks eelnevalt arvutatud mõõtkava 1:5000 ja ristkorrutist. Näiteks ristküliku esimese kasti B-2 saan: 1cm=50 m x = 200 m, 4 (cm) Seega on esimese kasti suurus punktidevahelise kauguse kastis 4 cm ehk 40 mm. Toimin ülejäänud joonepikkustega samamoodi. Pikiprofiili joonestamisel teen joonisele X- ja Y-telje, Y-telje pikkus on sama mis punktidevahelise kauguse kastil ehk siis 18,4 cm, X telje pikkuse arvutan vastalt oma vajadusele.
annaabi.ee 
