Edvard Munch
Seega võib oletada, et
värvimäng toas peab väljendama kunstniku vaimuhaige õe Laura haavatud hinge
rahutust. Uus sajand oli kunstniku karjääris tormilise arengu aeg. Munch hakkas
tegema pingutusi muutmaks laadi („Ma tundsin, see (maalimine) võib muutuda
maneeriks”), saamaks lahti kontuurjoone monotoonsusest ja lokaalse värvipinna
omavolist – murdmaks välja ühetoonilisest negativismist, konfliktist keskkonnaga.
Munchi murranguperioodi on kokku võetud sententsiks: „Kui enne oli tema elu tema
kunst, siis nüüd sai tema kunstist tema elu” Paljud hakkasid huvituma ta töödest.
Edu oli kahjuks saadetud pahedest, kunstnik hakkas liigselt alkoholi pruukima ja
muutus üsna pea alkohoolikuks. 1902 kaotas ta kuulihaava läbi ühe oma vasaku käe
sõrme lüli. Sellel perioodil, mis tipnes kaheksa kuuga Kopenhaageni haiglas, valmis
ka "Nietzsche portree".
Alates 1909. aastast elas Munch Norras. Tähelepanuväärne on see periood eelkõige