seob gaasi molekulide (molekulide kineetilise kineetilise energia gaasi rõhu ja energia kandumine) - mingist ruumalaga. pinnast läbikantav soojushulk on võrdeline temperatuuri 3. Variant 1. gradiendiga, pindalaga, ajaga, Senjettelektrikud - ning sõltub aine omadusest, Senjettelektrik on eri liiki mida arvestab dielektrik, mille polarisatsioon soojusjuhtivustegur. võib tekkida iseeneslikult, Soojusjuhtivustegur on välise elektrivälja mõjuta. võrdeline ruutjuurega Senjettelektriku omadused temperatuurist.Sisehõõrdumi võivad tekkida ainult ne (liikumishulga kristallilistel ainetel. 2
Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks aines e. Ääretingimused dielektrikute lahutuspinnal f. Senjettelektrikud A) Dielektrikud ja elektrijuhid B) Dielektriku polarisatsioon tu gevam C) (Di)elektriline vastuvõtlikus D) Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks aines E) Ääretingimused dielektrikute lahutuspinnal F) Senjettelektrikud Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Kui tavalistel dielektrikutel on � suurusjärgus 10, siis senjettelektrikutel võib see ulatuda 10-tuhandeni või isegi 100-tuhandeni. Sellises aines kahaneb välja tugevus peaaegu nullini 12. Elektrijuhid elektriväljas a. Elektriväli juhi sees ja selle pinnal b. Elektrimahtuvus c. Kondensaator d. Laengutesüsteemi ja elektrivälja energia
· Dielektriline läbilöögitugevus on minimaalne dielektrikule mõjuv elektrivälja tugevus, mille korral toimub dielektriku elektriline läbilöök ja dielektriku muutumine elektrijuhiks. Erinevatel dielektrilistel materjalidel on dielektriliseks läbilöögiks vajaminev elektrivälja tugevus erinev. Dielektrikuskadu on elektrivälja toimel dielektrikus tekkiv soojusenergia. 4.3 Senjettelektrikud ja piesoelektrline effekt. Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, mis on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nimetatakse doomeniteks. Kui tavalistel dielektrikutel on dielektriline läbitavus suurusjärgus 10 , siis senjettelektrikutel on see suurusjärgus 10000 - 100000 .