Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus
Rooma riik oli endist viisi res publica. Väliselt oli kõik nagu enne, ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele
isikule. Augustus oli loomilikult ka senati liige. Ta võttis endale seal aunimetuse princaps (esimene), mida oli läbi aegade
kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori nime.
Kuigi senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud, ei tähendanud see siiski nende poliitilise mõju täielikku
lõppu. Senaatoriamet oli endiselt au sees ja kõik asevalitsejad ja tähtsamad võimukandjad määrati endiselt senaatorite
seast. Samuti oli keisrile tähtis senatiga hästi läbi saada, sest tüli senatiga võis raskendada keisri tegemisi. Provintsides
elavatele vabadele kodanikele jagati vabalt kodakondsust ja seega sai Rooma riik kodanike juurde. Samas vähenesid
kodanike lisandumisega nende õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähtsuse.