J.R.R. Tolkien
Loomu poolest oli Ronald rõõmsameelne ja isegi talitsematult elujanuline. Ta armastas
väitlusi ja kehalist tegevust. Tal oli hea huumorimeel ja suurepärane oskus sõbruneda.
Peale ema surma lisandus tema iseloomu ka süngem pool pessimism. Teatavas
meeleolus lõi temas välja kurbus ema kaotuse pärast ja teda valdas korvamatu kaotuse
tunne. Kuid tõele au andes peab nentima, et sellised masendushood ei olnud just eriti
sagedased.
Tolkieni seltsivast meelest annab tunnistust ka koolis tema ümber koondunud
ebaametlik grupeering nimega Teeklubi, millesse kuulujaid ühendasid põhjalikud
teadmised keeltest ja kirjandusest. Teeklubi kutsuti ka lühendiga TKBS.
2. Ülikool 1911. aastal sai Ronaldist Oxfordi, Exeteri Kolledzi õppur. Ta kohanes
kiiresti uue miljööga ja süüvis ülepeakaela üliõpilasellu. Ta mängis ragbit, osales
kolledzi esseeklubis ja dialektikaseltsis. Samuti võttis ta osa Stapeldoni väitlusseltsi