Sinise planeedi projekt
Allikas saaks tegelikult luua ja
hävitada mateeriat, mängides madalamate energiatega. See allikas oleks ajatu, sest ta eksis-
teeriks väljaspool kõiki ajaväljasid. Ta oleks lõputu, sest ta ei ole piiratud kolmemõõtmelise
kosmosega.
Kui me oleksime puhtas energiaolekus, siis iga energiaosake oleks ise kui sünaps ning sagedust
natuke muutes saab infot salvestada. Näiteks kõik roosi mälufragmendid saaks salvestada ühele
sagedusele ja roosi kogu energiavormi saaks häälestada sellsse mälusse (mälufragmentide
kogusse) lihtsalt sagedusi reguleerides, samamoodi nagu me reguleerime raadio-vastuvõtjat
(nii...niii...niii..kus me oleme küll seda varem kuulnud!). Teiste sõnadega ei ole vaja mingit
keerulist vooluskeemi ning samuti pole vaja füüsilist keha. Energiamustrid ei vaja materiaalset
vormi, selle asemel tungiks ta läbi terve universumi (UNIVERSUM ehk ükskõiksus ehk üks
kõiges,...huvitav väike vaatepunkt hiigelsuurest MULTIVERSUMIST ehk kõiküksusest ehk