Pauluse kirik
juulil 1945 likvideeriti ametlikult teine pihtkond.
Nõukogude ikkes
14. aprillil 1950 jäi Tartu Linna Täitevkomitee Pauluse kiriku varemete taastamise osas
eitavale seisukohale. Siiski jäid varemed lammutamata, arhitekt Arnold Matteus kinnitas
müüride taastamiskõlbulikkust ning 23. märtsil 1957 lubab Ministrite Nõukogu taastamist
jätkata.
1. mail 1959 vahetavad Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Võsu (1901-1971) ja
Lüganuse õpetaja Johannes Selliov (1909-1991) oma kohad. Selliovi energilisel
eestvedamisel tõuseb Tartu Pauluse kirik varemeist. 3. juulil 1966 pühitsetakse sisse taastatud
kirik, mis on aga võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud. Koguduse käsutusse jäi
seega vaid pool kirikusaalist. Vaheseina taha rajati Rahvamuuseumi ladu ning tiibhoonesse
Eesti Spordimuuseum.
Kuna Teine maailmasõda oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid
väike naisansambel, mõnevõrra hiljem sai sellest naiskoor