Arvutiprotsessor kui närvisüsteem
Protsessoris on olemas andmete ajutiseks paigutuseks
mälupesad. Sinna paigutatakse arvud enne nendega tehete tegemist (liitmine, korrutamine) ja
seal samas asuvad ka tulemused. Protsessori töö ajal liigub temast pidevalt läbi andmeid
millega ta tegeleb. Asja võib ette kujutada umbes nii, et ühed protsessorist läbijooksvad
bitid/baidid juhivad seda kuidas protsessor teiste läbijooksvate bittide/baitidega peab toimima
nn. CODE ja DATA.
Protsessori mälupesa ehk register näeb välja sellinesena:
1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu
Ilmselt on protsessori töö vägagi seotud teiste arvuti komponentidega: emaplaadi ja seal
asuva mälu ja videokaardiga. Siiski, vaatleme kuidas suhtuvad ja teevad koos tööd protsessor
ja mälu. Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad
on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas
annaabi.ee 
