Minu päev algaks suhteliselt varakult. Kuna olen alles suhteliselt noor ja kogenematu siis mõtisklen mida oma eluga nüüd peale hakata. Mõtlen et lähen külastan meie nurga pagarit kes kuulub ühte Tartu parimasse gildi. Tean seda pagari Hantsoni ammusest ajast juba, kui me veel koos lastena viikingeid mängisime. Temast paremini ei oska keegi saiasi ja saiakesi küpsetada. Peale kõhu täis söömist suundun oma sellieksami materjaalidele järele, mille meister Hans von Seppanhäusen ammu mulle juba lubanud on. Mõtlen et peaks selle sellieksamiga ükskord ühelepoole saama, olid ju minu wanderselli päevad nii pikale veninud, nüüd olles lõpuks ometi tagasi oma mugavas kodulinnas Tartus ei tohiks see minu käes mingi probleem olla. Hakkangi siis vaikselt oma kuld mähistega öllevaati valmistama. Olen nimelt tünnissepp. Meister
ning ka vanem vend õppis seda ametit. Esimene etapp minu meistriks saamise juures oli see, kui ma 9-aastaselt läksin ühe meistri perre õpipoisiks. Minu isa hüvitas mu elamiskulud seal, kuna ma ise palka ei teeninud. Ma elasin selle meistri peres pea 8 aastat. Minu olemine seal lõppes sellieksamiga, mille jaoks materjali andis mulle meister ja täpse ülesande tsunft. Kuna ma kingapaari hästi valmis tegin, oli eksam sooritatud. Peale sellieksami tegemist oli aeg minna rändama teistesse riikidesse, et omandada seal uusi võtteid. Mina suundusin Saksamaale nagu enamik vanderselle. Kokku rändasin ma seal umbes 3 aastat. Palka maksti suhteliselt hästi ning sain endal veidike isegi raha kõrvale panna. Peale rännuaastaid tulin kodumaale tagasi, kus töötasin ühe meistri juures mitmeid aastaid. Minu üürikorter oli suhteliselt lähedal töökojale. Leidsin endale kombeka ja lugupeetud naise. Vahepeal sai minu vanem
annaabi.ee 
