Vaimuelu
1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-,
arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles.
Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti
üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse
üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli
ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool.
HARIDUSOLUD
19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool
maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal
usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid.
Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati
Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel
nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate
seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele