Naabrist parem
Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas
ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata
naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida?
Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega
oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest
üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed
rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite
kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem
sõltuvaks. See aga ei tähenda muidugi, et nemadki on võimelised üksi hakkama saama.
Tänapäeval, kui maailma rahvaarv on väga suureks paisunud, elavad kõik tihedamalt
üksteise kõrval kui kunagi varem