ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
kaevandamine. Olenevalt sellest ei saa me Selisoo puhul rääkida enam looduslikus
seisundis oleva sooga. Sood on oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-, ida- ja
lõunaosas toimunud metsastumine. (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Tulemuste hindamisel ei saa
me ka antud teguritest lähtudes olla päris kindlad leeliselise saaste mõju tugevusest, sest
kuivenduse mõju võib rikkuda raba stabiilset kasvukeskkonda. Arvestades, et peale II
Maailmasõda on Selisoosse rajatud kuivenduskraavide võrk ja ka leeliselise saaste perioodi
algus jääb antud aega, siis ei saa me päris kindlad olla mõju suuruses. Võime oletada, et
meie võetud proovidele oli kuivenduse mõju väike, sest need polnud võetud kraavide
lähedalt ja sellest tulenevalt võime väita, et valdav osa puude juurdekasvu suurenemisest
aluselise saaste kõrgperioodil on ka tingitud sellest. Samas ei saa me ka selles täiesti
54
kindlad olla