Jäämägi
Jäätüki läbimõõt peaks ületama 2025 [viide?] m, et teda
jäämäeks nimetataks.
Mageveejää tihedus on 920 kg/m³, seevastu merevee tihedus on 1025 kg/m³. Seetõttu on
umbes 9/10 jäämäest allpool veepinda. Jäämäe veepealse osa kuju järgi on raske määrata
jäämäe veealuse osa kuju, sealhulgas seda, kui sügavale ta ulatub.
Suurimate jäämägede läbimõõt võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini. Teadaolevatest suurim
jäämagi eraldus 2000. aastal Antarktikas Rossi selfiliustikust ja sai nime B15, kus B tähendab
eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000 km².
Novembris 2002 murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi
kuni 27. oktoobrini 2005, mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus.
Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline
pilvelõhkuja.
Jäämäe sisetemperatuur on samasugune kui liustikes, kus ta moodustus: -15...-20 °C.
annaabi.ee 
