Terase tootmine
Meetod põhines toormalmi õhuga läbipuhumises
bessemerkonverterites, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. Selle ja
analoogse toomasprotsessi puuduseks oli terase madal kvaliteet ja piiratud tooraine baas, kuna võis
kasutada vaid kindla koostisega malme. 1846. Aastal võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess,
mis oli vähem tootlik, kuid andis märksa kvaliteetsema terase. Meetod võimaldas kasutada
mitmesuguse koostisega malme ja ka sekundaarmetalli terasmurdu. Aastatel 1908-1970 oli
martäänmenetlus terase tootmise põhimeetodiks. Kaasajal leiab kasutamist veel vähestes riikides
(Venemaa, Kasahstan, Hiina jt).
Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnikkonverter-protsessi
kasutuselevõtmise (1952-1953 Austria). Praegu on hapnikukonvertermenetlus terase hulgitootmise
põhimeetod. Saadud teras on oma kvaliteedilt lähedane martäänprotsessist saaduga.