Kosmiline kiirgus ja virmalised
Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate
laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa
atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk
sekundaarkiirguse) voog.
Primaarkiirgus koosneb peamiselt prootoneist (umbes
90%) ja kergete elementide aatomituumadest. Kosmiline
primaarkiirgus neeldub Maa õhkkonnas ja tekitab
vastastikuses mõjus õhumolekulidega kosmilise
sekundaarkiirguse, mis koosneb prootoneist, elektronidest
jt. Osa kosmilisest sekundaarkiirgusest jõuab maapinnani.
Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus avastati 1962 aastal ja
selle uurimine on tänaseni väga keeruline, sest
hinnanguliselt jõuab Maa atmosfääri keskmiselt vähem kui
üks osake energiaga üle 1020 eV ruutkilomeetri kohta
sajandis. See on ka põhjus miks neid tänapäevalgi otseselt
ei tuvastata vaid atmosfääri molekulidega põrkudes
vallanduva laetud osakeste laviini kaudu.
Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus pärineb lokaliseeritud