See eestimaine romaan räägib Neenu noorimast pojast Ekke Moorist, kes on raamatu alguses alles poisike. Külavahel tuntakse teda kui päevavargana ning pätina. Räägitakse, et ta käib naabritüdrukute juures õhtuti ning teeb igasuguseid meelehärmi tekitavaid tempe. Ekkele meeldib naaberkrundist üks tüdruk Eneken Üüve, kuid poiss siiski leiab kodusolemist igavana ning otsustab minna rändama, jättes ema ning tema armastatu. Edasises raamatu osas räägibki autor Ekke seklustest, tema lugudest erinevatesse kohtadesse, jagades sellega elutarkust ning palju kogemust. Näiteks toob autor suurepäraselt näiteid, kuidas võib odav asi olla väga ebakvaliteetne. Autor leiab veel ka, et õnnelikuks eluks läheb vaja õnnelikke kokkusattumusi. Enda seikluse lõpus leiab Ekke Moor, et siiski on kodu kõige mõnusam koht, see on koht, mida tuleb väärtustada hoida. Tegelased: Ekke Moor Uljas Neenu poiss, kes leiab end elus tupikus ning soovib minna maailma
On möödunud aasta ning lapsed ei tunne kohe oma kodu ära. Jäetakse Leiva, Suhkru, Tule, Vee, Valguse, Koera ja Kassiga hüvasti ning astuti väravast sisse. Sinilindu nad oma teekonnal ei leidnudki: Mälestustemaa lind läks mustaks, Öö linnu surid, Metsast ei saadud lindu kätte ning Tulevikuriigi lind muutus punaseks. Arvati, et äkki polegi Sinilindu olemas. Kaheteistkümnes pilt (Ärkamine) Kui ema lapsed hommikul kell kaheksa äratas rääkisid nad talle oma seklustest. Ema arvas, et lapsed on haigeks jäänud. Külla tuli naabrinaine Berlingot, kes haldjaga sarnanes. Jutuks tuli tema haige tütar, kes Tyltyli lindu endale soovis. Poiss andiski linnu tüdrukule. Tüdruk, kes ei saanud voodistki välja kõndis, jooksis ja tantsis. Kui poiss püüdis näidata kuidas lindu toita pääses ta lendu. Puurituvi oligi otsitud Sinilind, kes õnne sümboliseeris.
annaabi.ee 
