3. Muutused lihastes: Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus. Paraneb lihaste koordinatsioon (oluline antagonistlike lihaste kasutamisel). Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, paraneb gaasivahetus . Suureneb mitokondrite arv, ATP/KP varu lihastes, glükogeeni varumise võime jne. seega energiavarustus lihastes Kõrgem närvitalitus Närvisüsteem koosneb: 1) kesknärvisüsteem (koosneb peaaju ja sejaaju) 2)piirdenärvisüst: neuronite jätked *Närviimpulss- hästi nõrk elektriline impulss. Liigub hästi kiiresti(100m/s) mööda närvijätkeid. Alati ühe tugevusega. Signaali tugevus sõltub impulside arvust. Impulss liigub neuronist välja mööda neuriiti ja teise sisse mööda dentriiti *Sünaps- närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt teise neouroni dentriidile 2Liiki sünapseid(vastavalt ülekandele): 1) elektrilised sünapsid. Neutriit ja dentriidid on omavahel ühendatud
adrenaliini hulk. Noradrenaliin tekitab viha. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja sejaaju. Peaaju: suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju, piklikaju Suurajul on kaks poolkera, mille pindmine kiht on ajukoor. (Ajukoor koosneb hallainest, mille all on valgeaine) Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklik aju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Keskaju: Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju reguleerib ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri.
annaabi.ee 
