Hüdroloogia materjalid
Jõesäng on süvend orupõhjas, mida mööda voolab vesi. Enamiku aastas voolab jõgi
põhisängis, suurvee ajal ka lammi pidi (suurveesängis). Jõesäng lookleb, seda põhj sängi
pidev uhtmine ja uhtainete settimine. Loogetest kujunevad ajapikku jõesilmused e
meandrid. Kui jõgi silmuse kaelast läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot.
JÄRVEHÜRDOLOOGIA
NB! Järvehüdroloogia ei ole sama mis limnoloogia
Seisuvesi, mida nimetatakse JÄRVEKS, peab olema vähemalt 1 ha suurune ning
sisaldama heljumi settimist.
Eesti järvenõgude teke (geoloogiline):
· Mandrijäätumine Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv.
· Merelahtedest tekkinud järved ehk rannajärved Harku järv, Mullutu-
Suurjärv.
· Laugas ehk rabajärved Parika järv, Väike järv
· Karstijärved
· Meteoriidijärve- Kaarli järv
· Looduslikud paisjärved- Ülemiste järv
annaabi.ee 
