Riigivõim hiliskeskajal
kes kinnitasid tema otsuse. Kuna valitseja vajas ka rikaste linnade finantsabi ja vaimulike
organisatsioonide toetust, pidi ta ka nende esindajad konsusesse kaasama. Nii kujunesid
esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia. Esinduskogu lähtus põhimõttest
,,Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Kuid erinevalt tänapäevast oli
keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi.
Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda
läbirääkimiste teel.
Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või
olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad.
Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja
linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda.
14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus
annaabi.ee 
