Geograafia (üleüldine)
PURSKED JA MAAVÄRINAD
KIVIMID: Kivimid jaotatakse tekke järgi kolme suurte rühma. Esiteks sette
kivimid(LUBI). Teisek tard kivimid (PIMPSKI). Kolmanndaks moonde kivimid
(MARMOR).
MAAVÄRINAD
Maavärin on maapinna liikumine mis tekib maapõue kivimitest tekkinud või
kuhjunud pingete tõttu. Maavärin levib koldest eemale seismeliste lainetena.
Laineid jaotatakse: Pikkilaineteks- liiguvad kiiresti (kõige kiiremad nagu
merelained) Ristilained- levib nagu uss mööda maad.
Seisograaf- maavärina mõõtmis seade mõõdetakse magnituudi ja rihteri skaala
järgi.
Mis on tsunaami- okeanis toimunud maavärina tagajärjel tekiv mega suur laine.
Suur nõlva kalle ja intensiivne murenemine. Libisemine, voolamine, nihkumine.
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine väliskeskonna
mõjul.
Vee liikumine, kulutab ja viib kaasa.
Vesi lahustab aineid, naatrium, caalium
Bioloogilist murenemist teostavad elusorganismid.
Sündimus ja suremus