(aastaparallaks) ühe kaaresekundilise nurga all (1''). 1 pc=3,263 va=206 265 aü. Lähima tähe Proxima Centauri kaugus on 1,31 pc (4,33 va). Suuremate vahemaade mõõtmiseks kasutatakse ka kpc, Mpc, Gpc. Kuidas saadakse kauge tähe mudel? Kuidas on võimalik, et nii suurtel kaugustel olevate tähtede siseehitust teame paremini kui jalgealuse Maa siseehitust? Maa siseehituse kohta saadakse andmeid 40 seismoloogiajaama andmetest, mis registreerivad kõikvõimalikke maavärinaid, muid tõukeid kuni tuumarelva katsetusteni. Ühed lained levivad piki maapinda, teised läbi Maa ning see ongi põhiline töödeldav andmestik Maa sisemuse uurimiseks. Täht on hõõguv gaasikera, mille kohta seni kehtivad füüsikaseadused ja kui saame b spektraalanalüüsist teada väga täpselt tähe pinnatemperatuuri (max = ) ja keemilise koostise,
Nende uurimine kõneleb meile küllalt palju maakera süvaehitusest. 1.2 Maavärinate tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodusnähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehitusre uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. Maavärina tekkepõhjused jaotatakse enam jaol kahte rühma: tektoonilised ja vulkaanipursete tagajärgsed. 1.3 Tektoonilised maavärinad
maavärina tagajärgi visuaalsel kujul ning purustuste suuresga. 2. Maavärina tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodunähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehituse uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. ,,Kõige tugevamini väriseb planeet maakoore osade liikumisel, sest Maa sisemuses tegutsevad väga võimsad jõud. Maakoores leiavad pidevalt aset tõusud ja mõõnad nagu
annaabi.ee 
