Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest Teadusaparatuuriga registreeritakse aatas umbes 6 000 maavärinat. Suurem osa neist on kas liiga nõrgad, et vähimatki kahju teha või toimuvad siis kusagil kõrvalistes piirkondades või merepõhjas. Umbes 1 000 aga tekitavad juba mõnesugust kahju, ning igal aastal tuleb ette 15
tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Seismoloogia-on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud-
REFERAAT Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks
maavaralasundi kaevandamisväärne osa. · Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. (1) tektooniline maavärin, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeene maavärinat, mida põhjustab inimtegevus) · Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.
· Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus:
Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Maardla maavara leiukoht. Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
vulkaanikoonuse teravaid vulkaanikoonuseid Hästi liikuv magma Väga vähe liikuv magma Räni ja gaaside Räni ja gaasiderikas, vaene,väikse viskoosne graniitne viskoossusega magma basaltne magma MAAVÄRINAD ...on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Seismoloogia-maavärinaid uuriv teadusSeismograaf-aparaat,mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida sügavama fookusega maav. seda väiksemad tagajärjed on..Kolle-koht,maapõues,kus algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.Epitsenter-maavärina kese-on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal.Seismilised lained: *kehalained-P-lained e pikilained(kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad
purskekivimeid kasut ehitusel. hävitab lähedaö asuva elustiku, põlenguid tekitab, mõjutab kliiimat, tekidab põuda ja torme. Maavärinad-laamade liikumine, magma ümberpaiknemine, energia järsk vabanemine. Hüpotsenter- koht sügaval maa sees, kus leidub aset maavärinat põjustav tõuge. Epitsenter-maavärina koldekohal, laamade piirialadel.(atlandi ookeaniline keskmäestik, vaikne vöö, vaikse ookeni tulerõngas) seismoloogia-teadus mis uurib maavärinaid ja nende tekke põjuseid. Tekkimine: tektoonlised-maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkivad pinged ja nende langused. Tagajärjeks on kivimiblokkide lõhenemine ja ka nihkumine. Maavärina koole võib ulatuda 10-100 km. Vulkaanilised maavärinad-tekivad vulkaanipursete tagajärjel. Langatus maav-suurte koobaste kokkukukkumisel. Tehnogeensed-inimtekkelisd, pammiplahvatused,barjääride kokkulangemine. Muld-selleks nim maakoore pindmist kobedat
läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot' plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks. Uus torni konstruktsioon osutus sedavõrd õnnestunuks, et leidis järgmise poole sajandi jooksul rakendamist paljudes uutes observatooriumides (Helsingi, Pulkovo). Tartu tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja Universumist. Siin on tegeldud geodeesia, astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise, teoreetilise- ja eksperimentaalfüüsikaga. Maailma teadusajalukku viis Tartu tähetorni observatooriumi direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve, mõõtes 1835. aastal esimesena tähe kauguse Maast ning määrates kindlaks tuhandete kaksiktähtede positsioonid. Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn alates 2005. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Tähetorni direktori F. G. W. Struve ja eesti soost
Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. · Seismilised pikilained on sarnased helilainetele. · Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. · Maapind võngub edasi-tagasi.
heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib? Heli levib lainetena, helina tajub inimene õhurõhu muutumist b. Mis kiirusel heli levib? Mis mõjutab heli levimise kiirust? Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s;Heli levimise kiirust mõjutab keskkonna tihedus(Vees, gaasilises ruumis jne), mida tihedam keskkond, seda kiiremini levib c. Mis vahe on kajal ja heli kestvusel?
Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%) 2)Vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega (4-5%) 3)Langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine 4)Tehnogenne maavärin, mida põhjustab inimtegevus Kõige ohtikumad on seotud tektooniliste ja vulkaaniliste aktiivsete maakoorelaamade servadega. Hüpotsenter tõugete lähtekoht. Sealt vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid.
3. Uurimislaev NATSUSHIMA NATSUSHIMA ehitati aastal 1981. See laev suudab läbi viia laialdasi uuringuid ja vaatlusi süvameres ja kaevikulistes alades. Seda tehakse paigaldades sügavale ulatuv pukser. See näitab pealiskihi topograafiat, kihtide topograafiat ja merepõhja geoloogilist struktuuri. Missioon · Merepõhja topograafia uuringud · Süvamere põhja strukturaalsed uuringud · Merepõhja setete kogumine · Sõltumatud okeanograafilised uuringud, seismoloogia installatsioon ja kogumine Pikkus 67.3 m Tala 13.0 m Sügavus 6.3 m Süvis 5.0 m Bruto kandevõime 1739 tonni Seilamiskiirus Umbes 11 sõlme Ulatus Umbes 10,800 meremiili 55 (37 meeskond, 8 HYPER-DOLPHIN tugi Majutus personal, 18 uuringute personal) Peamine käivitus süsteem Diisel mootor: 625kw × 2
....................................................................... 10 7.1.Vulkaanid............................................................................................................................ 10 7.2.Maavärinad......................................................................................................................... 11 7.3.Tsunaami............................................................................................................................ 13 7.4.Seismoloogia...................................................................................................................... 13 8.PEDOSFÄÄR........................................................................................................................... 15 8.1.Muld ja mulla koostis.......................................................................................................... 15 8.2.Mullahorisondid....................................................................................
Loodus, 2001, detsember. Postvulkaanilised nähtused kuumaveeallikad (termaalveed allikavee tº vähemalt 20º), geisrid (kuumad, perioodiliselt tegutsevad purskeallikas). Geisrite esinemine: 4 tähtsamat on Island (umbes 30 geisrit), Yellowstone (umbes 200 geisrit), Kamtsatka (umbes 100 geisrit), Uus-Meremaa Põhjasaar. Litosfäär 4 Mõisted: maavärin, maavärina kolle e hüpotsenter, maavärina kese e epitsenter, seismiline, seismograaf, tsunami, piki- ja ristlained, seismoloogia Laamade kokkupuutealal tekivad kivimites väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad, maakoorde tekivad lõhed, maapinnal kaasnevad vappumine ja kõikumine maavärin. Kõige suurema pinge koht on hüpotsenter e kolle(10 100 km sügavusel, harva üle 300 km), kus tekib järsk tõuge. Sealt lähtuvad ringikujulised lained e seismilised lained. Kolde kohal maapinnal, kus vappumine on kõige suurem, on maavärina epitsenter e kese. Koldest lähtub mitmesuguseid laineid
Geokeemia uurib Maa keemilist koosseisu, keemiliste elementide jaotust, levikut ja migratsiooni maakoores. 3. Dünaamiline geoloogia. Siia kuuluvad teadusharud, mis uurivad maapinnal või maakoores toimuvaid liikumisi, protsesse ja nende dünaamikat. Geotektoonika uurib liikumisi maakoores ja sellega kaasnevaid deformatsioone. Struktuurgeoloogia käsitleb kivimite paigutust ja lasuvust Vulkanoloogia uurib vulkaanide ehitust ja vulkaaniliste protsesside iseloomu ning põhjuseid. Seismoloogia analüüsib maavärisemiste iseloomu, levikut ja põhjuseid. Geomorfoloogia uurib maapinnal toimuvaid geoloogilisi protsesse, mis põhjustavad pinnavormide kujunemist ja muutumist. Meregeoloogia jälgib kaasaegsete ookeanite, merede ning mandrite vahelisi vahekordi, uurib ranna ja merepõhja ehitust, arengut, kaaeaegseid merelisi setteid. 4. Rakenduegeoloogilised distsipliinid. Maavarade õpetus käsitleb nii metalsete kui ka mittemetalsete maarete leviku ja esinemise seaduspärasusi.
Mitmed täielikku teenusepaketti pakkuvad tehnoloogiafirmad ei piirdu üksnes nisitoodete ja -teenuste pakkumisega, vaid on tihtipeale nõus võtma enda kanda kogu naftamaardla arendamise protsessi teostatavusuuringuist kuni paiksete, ujuvate ja merealuste tootmissüsteemide kavandamise, paigaldamise ja hooldamiseni. Norra ettevõtted on esimesena kasutusele võtnud sellised moodsad tehnoloogilised rakendused nagu horisontaalne puurimine, kolmemõõtmeline seismoloogia ning ujuk- ja merealune tehnoloogia. Keskendumine naftapuurimise täiustamisele ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisele aitab tulevikus veelgi tõsta Norra nafta- ja gaasitööstuse konkurentsivõimet. Tänapäeva teadusmaailma iseloomustab aga tihe rahvusvaheline koostöö. Ühest küljest on Norral kui ühel maailma rikkaimal riigil kohustus toetada uute teadmiste loomist ja anda oma panus rahvusvahelisel teadusareenil. Teisest küljest on Norra
Skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), millest esimene on tajutav vaid seismomeetritele, kaheteistkümnes põhjustab aga totaalse hävingu. Palle märgitakse rooma numbritega (I...XII). Maavärinaid: Indoneesias 5,9 2005, Tsiili 9,5 1960 ja 8,8 2010, Jaapan 8,9 2011 Maavärinate tagajärjed Maalihked, laviinid, tsunamid, varingud. Tsunami - Maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Seismoloogia - Teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid.
langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega). 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks saab teha maavärinate ja seismoloogiliste lainete järgi järeldusi Maa struktuurist ja erinevate kihtide tihedusest. 5. P ja S lained nende olemus? Ruumilained jagunevad kaheks: p-lained ehk pikilained ja s-lained ehk ristilained. P-lained kivimiosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga keha ruumalaga seotud muutused. Pikilained on kiiremad kui ristilained.
Kõik uudiseagentuurid pöörasid Pinatubole suurt tähelepanu, sest purse võis ohustada kraatri läheduses olevat kahte suurt USA sõjaväebaasi. Ida pool, kõigest 16 km kaugusel Angelesi väikelinna ligidal asus USA Clarki õhujõududebaas, kus tol ajal töötas ja elas 15000 sõjaväelast. Teine baas, Subic Bay Naval Station asus Pinatubost 40 km kaugusel lääne pool. Otsekohe pärast esimesi aurupurskeid paigaldasid Filipiinide Vulkanoloogia ja Seismoloogia Instituudi töötajad Pinatubo loodenõlvale kümneid kantavaid seismograafe, et registreerida arvukaid nõrku maa-aluseid tõukeid, mida põhjustas mööda vulkaanilõõri ülespoole tõusev magma. Esimene plahvatuslik purse toimus 12.juunil. Õnneks oli evakueeritud ohustatud piirkonnast kümneid tuhandeid inimesi, nende hulgas ka vähesed järelejäänud Clarki baasi töötajad. Pinatubo võimsaim plahvatuslik purse toimus 15.juunil kell 10.00 hommikul.
veebruaril kogunevad tartlased kell 10 hommikul tähetorni juurde Eesti lippu tervitama ja Tähetornis lehvib sinimustvalge lipp 23. juunist 1988 ööpäev läbi ning seda ei langetata päikeseloojangul ega heisata päikesetõusul. Tartu Ülikooli tähetorn oli omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi ning on Eesti teadusajaloo pärl. Tartu tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja Universumist, siin on tegeldud geodeesia, astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise, teoreetilise- ja eksperimentaalfüüsikaga. Maailma teadusajalukku viis Tartu tähetorni observatooriumi direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes mõõtis 1835. aastal esimesena tähe kauguse Maast ning määras kindlaks tuhandete kaksiktähtede positsioonid. Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal. innus püstitati 13. sajandi keskel, pärast Tartu muinaslinnuse vallutamist ristisõdijate poolt 1224
Allikas: Paljud tähetorni juhatajad peale Struvet on Taavet Rootsmäe Tartu Tähetorni Kalender samuti olnud silmapaistvad teadlased ning kollektiiviga. Allikas: Tartu Foto: 1914 Tähetorni Kalender igaüks on toonud kaasa uue uurimissuuna. Kui Struve uuris peamiselt kaksiktähti ning ülejäänud ka peamiselt kosmosega seonduvat, siis näiteks sajandivahetusel töötanud Grigori Levitski tegeles hoopiski seismoloogia ehk 27 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Tartu Tähetorni Astronoomiaring) (Puhkuseestis) 18 maavärinate uurimisega. Tuntumad isikud observatooriumi ajaloos on olnud
kunstlikud tegurid Seismilised lained Siselained pikilained (p-laine) ristlained (s-laine) Pinnalained Love lained Rayleigh lained Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. Seismilised lained võivad tekkida nii looduslikult (näiteks maavärinad) kui ka tehislikult (näiteks plahvatused). Seismilised lained jagunevad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. P-Lained ehk primaarlained ehk pikilained on seismiliste lainete liik, üks kehalainete liigidest. Nad tekkivad maavärina käigus elastsete pingete vabanemisel ja levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. P-Lained on kõige kiiremini levivad seismilised lained (kiirus kuni 13 km/s). Nad levivad nii tahketes kui ka vedelikes. P-Lained tekitavad maapinnas väikeseid muutuseid.
üheksa võimalust: 1) Innovatsioon, mis võimaldab ühte või teist resurssi kasutada uutes rakendustes, uuteks toodeteks 2) Uute materjalide arendamine, nt sünteetilised kiud 3) Tehnoloogiline areng, mis tõstab kaevandamise (kasutamise) tootlikkust. Näiteks kaevandustes suurte ja võimsate masinate kasutamine 4) Teaduse ja tehnika avastused, mis teeb loodusvarade avastamise ja uurimise lihtsamaks (satelliidifotod, seismoloogia jms) 5) Tehnoloogia areng, mis tõstab kasutamise efektiivsust (näit ressursside kasutamine energia tootmiseks) 6) Meetodite areng, mis võimaldab kasutada madala väärtusega, kuid rikkalikke varusid (madala S sisaldusega sulfiidid) 7) Ümbertöötlemise (recycling) pidev areng 8) Suure väärtusega varude asemel vähemväärtuslike kasutuselevõtt 9) Hääbuvate varude asendamine inimese poolt loodud kapitaliga Ta väidab, et vaid viimase rakendamise võimalused on piiratud
annaabi.ee 
