2. Love'i lained (võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. · Pinnalained on need, mis tekitavad maavärinate purustusi, sest nende toime on S-lainetest küll aeglasem, aga pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud on ka kõige suurem. · Seismograafi abil hinnatakse maavärinate iseloomulikke parameetreid (asukohta, kolde sügavust, intensiivsust jne.) · Seismograaf registreerib maapinna võnkumise seismogrammina. · Charles Ritcher võttis seismogrammide asemel kasutusele magnituudid. · Tsunamid tekivad rännalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuva 15-40 meetri kõrguseid 400-800 km/h maa poole tormavate hiidlainete tõttu. Nõlvaprotsessid · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. · Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Protsess on kiire.
lained ei levi sirgjooneliselt, vaid võivad sõltuvalt mateeria omadustest kõrvale kalduda, murduda, peegelduda jne (joonis P- ja S- lainete levimisest). Maakoore alumiseks piiriks peetaksegi väga teravalt esiletulevat piirpinda, millel P-lainete kiirus hüppeliselt tõuseb. Seda nimetatakse mohoks e Mohorovicici piirpinnaks. Jugoslaavia seismoloog A. Mohorovicic fikseeris esimesena seismiliste lainete pidevuse katkemise ühe Balkani maavärina seismogrammide uurimisel 1909.a. Tema teeneks on üldse piirpindade avastamine maakoores (H.Rast lk 14). Maavärina tagajärjeks on sageli reljeefimuutused, põhjavee taseme muutused, tsunamid Ülesanne: Loe H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 lk 14 17 Vasta küsimustele: G. Mis on moho? H. Kuidas on moho seotud maavärinatega? I. Kui sügaval ja miks on ülemise ja alumise vahevöö piir? J. Mis toimub seismiliste lainete levikuga 100 ja 300 km sügavusvahemikus? K
plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht. Esmaste P- ja S-lainete maapinnale jõudmisel tekivad pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9.
annaabi.ee 
