Sissevaade Ristikivi teosesse „Hingede öö“
talle juba kinnitanud. Senisele vastupidine otsus ja käitumine on pöördepunkt tegelase
sisemaailmas moraalikammitsast vabanemine.
,,Inimene sureb palju kordi iga kord, kui sureb keegi, kes on talle lähedaseks saanud."
Minategelane tunneb majas mitmes vastutulijas või kõnealuses ära kellegi, kes on tema elus
kunagi mingisugust rolli omanud. Näiteks Stanley, kes on minategelase surnud sõber.
Kohtumine tuttavaid surnuid meenutavate tegelastega tundub olevat minaisikule pisut aega
seiskava mõjuba, raskem kui minek tundmatuse poole. Kõik inimesed vananevad
bioloogiliselt, ometi on mõned samas vanuses vanemad kui teised. Mured ja kurbus teevad
inimesed vanemaks inimene sureb iga kord, kui sureb või kaob keegi, kes on talle tähtis.
,,Ta ei teadnud nähtavasti, et ta igatses valesti," mõtles minategelane, kui tema haige kaaslane
arvas, et talle ei meeldiks kauged rannad ja avameri ning kui ei saa omal jõul üle läve, on
lähedal väga palju, mida igatseda