Üksi
Üksi
Ma seiran halli rahvamassi minu enese ümber. Kõik, mis minu silmadele hakkab on
erinevas eas inimesed, kes liigutavad oma suud. Külg külje kõrval on ka teisi minu vastas
ja kõrval, kuid keegi ei kuule hääletuid sõnu mu suus. Võib jääda mulje nagu ma oleks
üks rahutu hing .
Juba lapsepõlves aimasin, et siin maailmas pole teist elusolendit, kes minu mõttemaailma
hämaraid ja sügavaid nurki mõistaks. Kartus, et nii ongi paneb mul külmavärinad üle
selja jooksma. Minu kõrvadesse on kostunud tuhandeid kordi lubadused mind mõista. Ei,
nad ei saa aru, lihtsalt proovivad asju ilusmaks maalida oma sõnadega.
On tumedaid aegu, mill minu nõrgem pool hüüab kuldse käe järgi, kes oleks abiks.
Kuskil pole näha ühtki helget inimest minu poole tulemas. Ma võin küll südant puistat,
kuid keegi ei küündi enesest kaugemale. Enese mina ja ego teevad suure töö, et mitte
näha kaugemale oma nina otsast.
Kogu külmus inimeste sees on andnud õppetunde tänu mill...
annaabi.ee 
