või siis eraldi seinale ja lagedele kinnitatud. Kuna madalpinge lambid on väiksed ning annavad selget valgust, sobivad nad kõige paremini punktvalgustiteks, põrandavalgustitele ja seinaorvadesse paigaldatud valgustiteks. Nõrga voopupinge tõttu võib halogeenlampe kasutada ka lihtsat lakke tõmmatud traadil. Väiksed luminofoorlambid Kõikvõimalikes suurustes ja erineva võimsuseda energiasäästlikud kompaktsed luminofoorlambid sobivad majapidamises näiteks – seinaorvudesse, õnarustesse, kardinate taha ja valgust hajutavate klaasipindade taha. Hõõglambiga võrreldes põleb luminofoorivalgusti madalama temperatuuri juures ja võtab vähem energiat, mis muudab lambi ka keskkonnasäästlikumaks. Samuti peavad nad kauem vastu – ligi kaheksa koda kauem kui hõõglambid. Miinuseteks on ennesüttimist kuluv aeg ning valgustustugevust ei saa eriti reguleerida. Siiski võimaldavad uut tüüpi lambivarjud luminofoorvalgust teatud piirini häämardada
Arhitektil on kaks ülesannet: tagada hoone esteetiline välimus ja tema asukate mugavus. Viimane oleneb temperatuurist, ventilatsioonist ja valgustusest. Arhitekti võimaluses on rida võimalusi: Hoone asukoha ja asendi valik – üksiku hoone jaoks oleks põhjamaades sobiv asend künkliku maa lõunanõlv, paiknedes metsa suhtes nii, et see oleks tõke valitsevate tuulte eest. Akende arvu, asendi ja konstruktsiooni valik. Lõunamaades, kus päike teeb liiga, peidetakse aknad seinaorvudesse; ehitatakse fassaadi suhtes nurga alla, või kaetakse petuseinaga, mis tõelisele majaseinale varju heidab. Põhjamaades oleks hea, kui akende paigutus oleks selline, et päike võimalikult pikalt (tumeda kattega ) põrandat soojendaks. Viimasel ajal kasutatakse suuremates ühiskondlikes hoonetes pealt klaaskatusega kaetud siseõuesid, kuhu avanevad ümber õue paiknevate tubade aknad. See võte lubab laiendada päevavalguse kasutamist.