Olav Maran
1953. keskooli lõpetades Maranil kunsti
õppimise ambitsioonid väga valdavad ei
olnud, ta kaalus ka võimalust minna
Tartusse hoopis inglise keelt õppima
Sai sisse graafikat õppima
Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline
ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada
Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast
hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt
paberit
Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus
Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli
seinalehele ja klassi ajalehele
Kunstitoodete kombinaadi
skulptuuriateljees, mille juhatajaks oli tema
ema, valmistas tulevane kunstnik
stalinistliku arhidektuuri
dekoratiivelemente
Natüürmort sidruniga
Vaikelu sinise riidega
Valged liiliad roosa drapeeriga
Marani salasooviks on, et tema pildid aitaksid
inimestel elada
Enda töödes püüab edasi anda lihtsate esemete
maailma kaudu seda rahu, mis tema südames
on pärast seda, kui ta leidis lepituse jumalas ja
annaabi.ee 
