Kuidas lapsest saab inimene
pannud? Väiksemates maakohtades ja asulates on alati tähelepanelikke inimesi, kes näevad ja
teavad kõike ja kõiki, miks ei märganud keegi selles peres olevaid kummalisi lapsi? Artiklis
väidetakse, et- tähelepanelikule silmale ei jää lapse hüljatus siiski märkamata. Muidugi käib see
ütlus rohkem nende laste kohta, kes käivad mingis lastekollektiivis või liiguvad vähemalt väljas
kaasinimeste vaateväljas. Jääb ka arusaamatuks, kuidas sellised nõndanimetatud
,,seinakapilapsed" ei protesti, ei karju, ei nõua õue, miks ei pöördu nad abi saamiseks teiste
täiskasvanute poole? Vist ongi nii, et need lapsed ei saagi aru, et nende elus midagi valesti on,
hea, kui nad üldse rääkidagi oskavad. Hirmuga mõtlen, et Eestimaal on ehk veel selliseid
kodusid, kuhu abistajate käsi ega silm ei ulatu. Vaimuvaesed ja sõltuvusprobleemidega vanemad
teavad küll kuidas lapsi teha ning kasutavad seda teadmist/ oskust usinasti (sageli sissetuleku
saamiseks)
annaabi.ee 
